Uues valitsuses on sotsiaaldemokraatide peamine eesmärk, et igas Eesti nurgas oleks hea elada ning mis kõige olulisem – et inimesed saaksid tehtud töö eest palka, mille eest on võimalik ära elada. Saadame palgavaesuse prügikasti.

Keerulises majanduslikus- ja julgeolekuolukorras on sotsiaaldemokraatide roll pakkuda valitsuses parempoolsete erakondadega kõrval tasakaalu ning mõjutada võimalikult palju neid otsuseid, mis mõjutavad perede ja kohalike omavalitsuste toimetulekut.

Keskendume jõuliselt regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, tõstame kiirkorras alampalka, vähendame metsade raiumist ning suurendame inimeste põhiõiguste kaitset.

1. Tõstame alampalka kiirendatud tempos
Kiirendame alampalga tõusu, et see moodustaks 60% Eesti mediaanpalgast, mis on Euroopa Liidus soovitatud miinimumpalga tase. Nii tõuseb alampalk järgmise nelja aastaga 1165 euroni. See parandab kokku kuni 100 000 inimese toimetulekut ehk puudutab otseselt iga kuuendat tööl käivat inimest.

Tänasega võrreldes suurendame nelja aastaga madalapalgaliste igakuist sissetulekut kuni 431 eurot. Õiglane palk on elementaarne inimväärikus ja õiglane vastus tohutule hinnatõusule.

Alampalga tõstmiseks sõlmivad valitsus, ametiühingud ja tööandjad juba sel kevadel kolmepoolse kokkuleppe.

2. Vähendame regionaalset ebavõrdsust
Sotsiaaldemokraadid võitlevad regionaalse ebavõrdsuse vastu. Selleks suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi, et vähendada ääremaastumist ning jõustada kohalikke piirkondi ja kogukondi!Uus valitsus on kokku leppinud, et kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendatakse – peale üksikisiku tulumaksu võetakse rohkem arvesse pensione. Nii saavad nõrgemad omavalitsused raha juurde. Tugevamad saavad kasutada õigus suurendada kohalikke maksutulusid.

Samuti suuname euroraha senisest suuremas mahus – kokku 320 miljonit eurot – maapiirkondadesse, et edendada kohalikku ettevõtlust ja konkurentsivõimet. Lisaks töökohti loovatele ettevõtlustoetustele suureneb ka toetus hoonete energiasäästu suurendamiseks. Hajaasustsuega piirkondades väheneb Kredexi rahastatud elamute renoveerimisel omaosaluse nõue 30%ni.

3. Tasuvad töökohad väljaspoole suurlinnu
Suuname Euroopa Liidu ettevõtlustoetustest 320 miljonit maapiirkondadesse.

Leppisime uues valitsuses kokku, et Euroopa ettevõtlustoetuste ja roheleppe rahastuse põhimõtteid muudetakse – edaspidi suunatakse eurotoetustest vähemalt 40% väljapoole Tallinna ja Tartu nn kuldset ringi. Nii saavad kohalikud ettevõtjad võimaluse luua uusi tasuvaid töökohti ning inimesed ei pea tööl käimiseks maha sõitma pikki vahemaid või kodukandist ära kolima.

4. Anname maakoolidele elujõudu juurde
Sotsiaaldemokraadid toetavad maakoolide säilimist. Leiame, et koolid on piirkonna elujõulisuse ja arengu aluseks – vähemalt 6-klassilise kooli olemasolu on paljudes maapiirkondades määrav perede hoidmiseks.Praegu Eestis kehtiv pearahapõhine rahastamise mudel ei toeta maakoolide avatuna hoidmist. Seetõttu muudame maal kuni 6-klassiliste koolide rahastuse klassikomplektide põhiseks. Nii ei sõltu kooli rahastus enam  õpilaste arvust, kuna õpetaja töötasu ja klassi küttekulud on sama suured ka väikeses klassis.

5. Kahekordistame vajaduspõhise õppetoetuse
Tudengid on kaua juhtinud tähelepanu sellele, et kehtivad õppetoetused ei vasta tegelikule olukorrale ning ei toeta nende õpinguid piisavalt. See tähendab omakorda , et tudengitel ei ole võimalik keskenduda ainult õpingutele ning tööl käimise tõttu väheneb õppekvaliteet ning suureneb katkestanute hulk.

Uus valitsus leppis kokku, et vajaduspõhine õppetoetus tõuseb kaks korda. Täna on vajaduspõhise õppetoetuse suurused 75, 135 ja 220 eurot kuus.

Samuti uuendatakse õppelaenu tingimusi ja suurendatakse õppelaenu maksimaalmäära 6000 euroni (praegu 3000 eurot) ja pikendatakse tagasimakse aega.

6. Kõrghariduse rahastamine suureneb
Sotsiaaldemokraatide eestvõttel lepiti valitsuses kokku ülikoolidele vajalik rahastus, et tagada tasuta kõrgharidus ja õppejõudude palgatõus. Edaspidi suureneb kõrghariduse riiklik rahastus 15% aastas – 2024. aastal 30 miljonit eurot, siis 50 miljonit jne. See tagab Eesti majandusarengu ja tasuvamad töökohad.

7. Vähendame metsaraiet
Sotsiaaldemokraadid hoiavad Eesti metsa. Leiame, et riigimetsa raiemahud peavad vähenema just selleks, et meil oleks võimalik hoida Eesti elurikkust ja leevendada kliimamuutusi. Eesti metsad on süsiniku netosidujad ja metsamaa pindala ei tohi väheneda.

Ka uues valitsuses on meie suund vähendada raiemahte – Eestis ei tohi ei raiuda rohkem metsa, kui peale kasvab. Raiemaht peab vähenema kohe, sest lisaks elurikkuse hoidmisele pole  muidu 20 aasta pärast enam ka puidutööstusel võimalik tegutsed. Konkreetne raiemaht otsustatakse analüüside põhjal.

8. Tagame õiglase kompensatsiooni
Tänases julgeolekuolukorras on Eesti kaitsmisesse panustamine eluliselt oluline. Samas mõistame, et kui osad piirkonnad peavad kandma riigikaitses suuremat rolli, siis tuleb neid ka vastavalt toetada.

Sotsiaaldemokraadid tagavad, et Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel kehtiksid kohalikele inimestele ja ettevõtetele õiglased kompensatsioonimeetmed. See tähendab, et kodu kasutavatele inimestele kompenseeritakse majapidamise taastamisväärtus ning naabruskonna elanikule tasutakse kodu mürakindlaks muutmise kulud.

9. Hooldekodukoht pensioni eest
Sotsiaaldemokraatide eestvõttel lahendab valitsus aastakümneid kestnud mure – juba 1. juulist muutub koht hooldekodus abivajajatele pensioni eest kättesaadavaks ja perekond ei pea enam lähedase eest maksma juurde teist sama suurt osa. Eaka lähedased võidavad aastas kuni 6000 eurot kokkuhoidu. See on viimaste aastakümnete suurim, oodatuim ja vajalikuim reform sotsiaalvaldkonnas!

Hinnavahe jääb riigi ja omavalitsuste kanda. See annab võimaluse naasta tööturule neil, kes on seotud igapäevaselt oma lähedase kodus hooldamisega. Väärika vananemise aitavad tagada ka erinevad teenused, mis lubavad abivajavatel eakatel võimalikult kaua oma kodus elada.

10. Kaitseme demokraatiat ja inimeste põhiõigusi
Seadustame kooseluseaduse rakendusaktid, mis on olnud tegemata ligi kümme aastat ning põhjustanud inimestele põhjendamatuid kulusid ja vaeva ning ei ole andnud kõigile peredele võrdseid õigusi.

Kehtestame abieluvõrdsuse ehk riik lubab abielluda täisealistel inimestel  sõltumata nende soost. Keelustame vaenukõne ehk piirame avalikus ruumis solvamist ja ähvardamist ning kehtestame nõusolekuseaduse.

Suurendame Erakondade Riikliku Järelevalve Komisjoni volitusi, et paremini kontrollida valimiskampaaniate rahastamist ja raha rolli poliitika mõjutajana. Nii saab komisjon küsida andmeid ka erakondadega otse või kaudselt seotud ühingutelt ja teenusepakkujatelt.

11. Vähendame soolist palgalõhet
Sotsiaaldemokraadid on aastaid seisnud selle eest, et samaväärse töö eest saaksid töötajad võrdselt palka. Samamoodi on oluline, et Eestis oleksid otsuste tegemise juures ja juhtivatel kohtadel meeste kõrval naised.

Uus valitsus on sotsiaaldemokraatide eestvedamisel leppinud kokku, et soolise palgalõhe vähendamiseks võetakse üle palkade läbipaistvuse direktiiv. Samuti seatakse riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõue selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%.

12. Kaotame väikelastega perede suhtes kehtiva ebaõigluse
Sotsiaaldemokraadid muudavad ära korra, kus pärast vanemahüvitise maksmise lõppemist tööle läinud ema või isa saab lapse haigestumise korral hooldushüvitist alampalga alusel. Edaspidi makstakse vanemale nn haigusraha tema varasema sissetuleku alusel.

Sotsiaaldemokraadid andsid juba eelmisel aastal riigikogule üle eelnõu, mille eesmärk oli ebaõiglus lõpetada.

Praegu kehtiv kord on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80% tema päevatulust, võttes aluseks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud sissetuleku, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuste aluseks on miinimumpalk. Nii peavad pered praegu leppima napi hooldushüvitisega just sel ajal, kui varem kodune väikelaps kohaneb lasteaiaga – kui ta jääb haigeks, siis tuleb emal või isal, praktikas küll rohkem emadel, töölt eemale jääda.

13. Suurendame hambaravihüvitist
Kui praegu saavad kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed kasutada 40-eurost hambaravihüvitist, siis uus valitsus on kokku leppinud 15 miljonit eurot täiendavat raha Eesti inimeste hammaste eest hoolitsemiseks.

Tervise Arengu Instituudi 2018. aasta andmetest selgub, et Eestis külastab hambaarsti regulaarselt 40% täiskasvanutest, mis on ilmselgelt liiga vähe selleks, et oma hambaid korras hoida.

Hüvitise suurendamine on oluline samm selles suunas, et aina enam inimesi võtaksid vähemalt korra aastas ette hambaarsti külastuse.

14. Igaühe roll riigikaitses
Igaühel on riigikaitses panus ja Kaitseliidu roll siin kasvab. Suurendame Kaitseliidu ja noorteorganisatsioonide rahastust.

Laiapindne riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse, saab püsiva riigipoolse rahastuse. Ukraina sõda näitab, et elanikkonnakaitse on oluline ning meie elanikud peavad olema kaitstud mistahes kriisis – selleks tuleb teha reaalseid samme alustades varjumiskohtade loomisest ja lõpetades laialdase väljaõppega. Valitsus lepib kokku vajalik investeeringute kava.

Koalitsioonilepinguga saad täies mahus tutvuda: Koalitsioonilepe 8.04.2023a